Piparkoogi ajalugu

Piparkookide valmistamise ja kaunistamise oskust on läbi sajandite suureks kunstiks peetud. Piparkoogitegemise traditsioon ulatub palju kaugemale ajalukku kui tavapäraselt arvatakse. Rohkem seostatakse piparkooke jõulude ja Saksamaaga, kuid esimesed teated
piparkoogisarnastest vürtsikatest meekookidest ulatuvad juba Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Nende Euroopasse jõudmist seostatakse ristisõdalaste ja vürtside sisseveoga 11. sajandil. Piparkookidele on läbi ajaloo omistatud ravivaid, maagilisi ja õnnelikukstegevaid omadusi.
Piparkookide valmistamise põhitoorained on jahu, mesi (hiljem suhkur), või, tume suhkrusiirup ja maitseained — kaneel, kardemon, muskaatpähkel, koriander, nelk, ingver, vürts, pipar, aniis, apelsini- või sidrunikoor, hakitud pähklid. Piparkoogiretseptid olid hoolikalt valvatud saladused.



Pirnipuust piparkoogivormid 17-18. sajandist Cesky Krumlovi Ajaloomuuseumist Tšehhis.

Piparkookide välimusele on läbi ajaloo suurt rõhku pandud. Nad on alati olnud erikujulised ja pilkuköitvad. Erilise kuju andmiseks on kasutatud mitut tüüpi vorme. Hinnalistele maiustustele anti kaunis kuju ühel järgnevatest viisidest: tainas kas pressiti vastavasse vormi või suruti taina pinnale templitaolise vormiga ettenähtud kujutis. Keskajal hakati suurt tähelepanu pöörama vormide väljendusrikkusele ja sümboolikale. Piparkoogid olid oma aja uudiste edastajad, kujutades uute kuningate, imperaatorite või kuningannade portreesid. Hoolikalt kujundatud piparkoogid olid ainus „graafiline disain”, mis jõudis tavaliste inimesteni. Need olid omamoodi tänapäeva ajakirjade ja kunstiraamatute eelkäijad.

Kloostrites valmistati usulist sümboolikat kandvaid vürtsikooke. Piiblistseene, pühakuid ja kroonitud päid kujutavaid koogikesi söödi mitmesuguste pühade ajal ning müüdi palveränduritele. Kindlasti ei olnud piparkoogid seotud ainult jõuludega, vaid neid valmistati
aastaringselt. Piparkookide kaunistamise tarvis töötasid eraldi kunstnikud, kes ilustasid küpsetisi kullatise, hõbeda ja looduslike toiduvärvidega, maalides neile isegi terveid pilte. Suuremaid ja eriti kauneid piparkooke ei söödudki, vaid kasutati seina või aknakaunistusteks, et oma jõukust näidata. Lihavõttepühade ajal olid levinud lilli, õisi ja nööpe kujutavad piparkoogid. Kasutusel
olid mitmesugused lindude ja loomade kujutised. Tuvi loeti kiindumuse sümboliks, küülik tähendas sigivust, isahirv sümboliseeris vaprust ja siga küllust. Arvati, et soldatite, relvade ja kindlusetaoliste piparkookide söömine kasvatab vaprust ja julgust. Mehe ja naise kujutamine küpsetiste vormis lisas abieluõnne, piparkoogist süda viitas armastusele. Piparkoogist südame kinkimist väljavalitule võrdsustati armastuskirjaga. Vallalistele naistele pakuti söömiseks piparkoogist meesfiguure, et nad leiaksid tulevikus perekonnaõnne.

Piparkookide retseptid ja traditsioonid varieeruvad eri maades. Piirkonniti olid koogid pehmemad ja paksemad, kohati õhukesed ja krõbedad. 12. saj. hakati Inglismaal valmistama leivapurukestest, meest ja vürtsidest omamoodi piparkooke, mida ei küpsetatud, vaid vormiti ja lasti seista. Piparkookide ingliskeelne vaste gingerbread tuleneb ühest põhivürtsist ingverist (ingver, ingl. k ginger).

Õhukeste ja krõbedate piparkookide poolest on tuntud Saksamaa. Ülemaailmset kuulsust kogusid Saksa Pulsnitzi linna pagarid, kes said aastal 1558 loa hakata valmistama kohaliku retsepti järgi erilisi piparkooke ehk Pfefferkuchen'eid. Pulsnitzi linna nimetatakse
rahvasuus tänini piparkoogilinnaks e. Pfefferkuchenstadt. Maailma piparkoogipealinnaks peetakse aga Nürnbergi. Seal andsid panuse parimate piparkookide sünniks skulptorid, maalijad, graveerijad ja kullassepad. Nende valmistatud piparkooke, mis kujutasid ingleid, südameid ja pärgasid, peeti tõelisteks kunstiteosteks. Nürnbergi piparkookide (Nuremberg Lebkuchen) põhilisteks koostisaineteks olid mesi, vürtsid ja apelsinikoor ning glasuuriks pruun šokolaad. Saksamaalt on pärit ka kuulsad piparkoogimajad, mille ehitamise traditsioon sai alguse populaarsest muinasjutust „Hänsel und Gretel” („Hansuke ja Greteke”). Majaehitamise vaimustus levis koos saksa väljarändajatega Põhja-Ameerikasse, kus piparkoogimajade ehitamisest sai oluline osa sealsest jõulutraditsioonist. Põhja-Ameerikas toimub tänapäeval kõige rohkem piparkoogimajade näitusi ja konkursse.

Nürnbergi kõrval on ka teine linn — Torun Poolas —, kus valmistatud piparkoogid on olnud sajandeid maailmakuulsad. “Pierniki torunskie “ on Poola piparkoogid, mida on valmistatud selles keskaegses hansalinnas juba üle 600 aasta. Torunis olid kõik eeldused
vürtsikookide kultuuri tekkeks — hästi arenenud mesindus, viljakas maa ja linna läbiv kaubatee. Linna jõudsid vürtsid Indiast. Esmakordselt mainitakse Toruni piparkooke 1380. aastal. Piparkoogimeistrid ei olnud ainsad, kes neid delikatesse valmistasid — 16. saj. oli piparkookidega kaubitsemine sealse Tsistertslaste ordu üheks peamiseks jõukuseallikaks. Kuna piparkook oli tänu vürtsidele üks väheseid hea säilivusega küpsetisi, müüdi neid edukalt ka väljaspoole riigipiire. 17. saj. soosisid linnavõimud tulusat piparkookidega kauplemist, tehes maksusoodustusi vürtside sisseveole ning toetades pagarite tsunfte piparkookide eksportimisel.

18-19. saj. toimus massiline pagaritöökodade sulgemine seoses tööstusliku tootmise juurutamisega. Aastaks 1825 oli linnas alles vaid kolm traditsioonilist pagaritöökoda. Ent sellele vaatamata ei vähenenud Toruni piparkookide tuntus ja kohaliku ajalehe 1875. aastal
ilmunud väljaandest võib lugeda, et Toruni piparkooke eksporditi sellel aastal isegi nii eksootilistesse paikadesse nagu Aafrika, Türgi, Jaapan, Hiina ja Honolulu saar.

Piparkoogivormid 16. sajandist Koperniku piparkoogimuuseumis Torunis Poolas. (Pildid: www.kopernik.com.pl)

Toruni piparkooke on ülistatud nii kirjanduses kui ka kaunites kunstides. Neist on sageli juttu Poola legendides ja vanasõnades. Ühe legendi järgi on piparkook mesilaste kuninganna kingitus inimkonnale. Igal aastal on Toruni linnas piparkoogifestival. Traditsiooniliselt on Toruni linn piparkooke kinkinud Poola silmapaistvatele kultuuri- ja poliitikategelastele, Poola kuningatele ja isegi Napoleonile. Aastal 1778 valmistati suurim ja kuulsaim Toruni piparkook. Kaks meetrit pikk ja 30 cm lai hiidpiparkook oli kingitus Katariina Suurele.
Eksperdid arvavad, et Toruni piparkoogid poleks iial saavutanud nii suurt populaarsust, kui neil poleks olnud erakordset välimust. Pagarid kasutasid nikerdatud vorme, mida mõnikord telliti isegi välismaalt. Umbes 15-25 cm korda 10-15 cm suurusi vorme tehti puust, lubjakivist, harvem savist. Metallist piparkoogivorme hakati kasutama alles 18. sajandil. Kuna piparkookide välimus oli tähtis, kaunistati neid ohtralt värvide ja kullaga, mis hiljem keelustati, kui selgus, et see on tervisele ohtlik.

Ka Ungaris on piparkoogikultuuril sügavad juured. Arheoloogide andmeil on neil aladel valmistatud savist vormides meekooke (piparkooke) juba Rooma impeeriumi ajal. Laiemalt on levinud arvamus, et ungarlased võtsid selle oskuse üle keskaegsest Lääne-Euroopast.

Keskaegses Euroopas olid vürtsikad meekoogid levinud kloostrites ja kõrgaadli ringkondades, samuti kuningalinnade kodanike seas. Kirjalikud allikad mainivad piparkookide valmistamise kunsti Ungaris esmakordselt 14. sajandil. Keskaegse ühiskonna ülemkihtides pakuti või kingiti piparkooke pereliikmetele, tuttavatele ja külalistele jõulude, uusaasta, lihavõttepühade, nelipühade, samuti pulmade ja ristsete puhul. Säilinud puidust nikerdatud piparkoogivormidelt on näha, et koogid kujutasid enamasti kas piiblimotiive või valitsejate
vappe ning portreesid.

17. saj. teisel poolel hakati seal Lääne-Euroopa eeskujul looma teiste seas ka piparkoogimeistrite tsunfte. 18. saj. piparkoogid olid kaunistatud rohkem linnakodanike maitsele vastavalt. Religioossed kaunistusmotiivid jäid tagaplaanile, populaarseteks kujunditeks said uhkesti riides mehe- ja naisekujud, teki sisse mähitud titt, süda, hussaar hobusel, mõõk jms. 19. saj. algul olid piparkoogid ka Ungari talupoegade seas populaarsed.

Piparkoogimeistrid müüsid oma kaupa turgudel, laatadel ja kirmastel, neid osteti mälestusesemeks või kingituseks. Enamasti neid ei söödudki, vaid hoiti küla tänavapoolsel aknal uhkuseasjana alles niikaua kui võimalik. Kaunistamisviiside poolest jagunevad koogid kahte rühma: puust nikerdatud vormidega reljeefsed piparkoogid ja punase vaaba ning värvilise glasuuriga kaunistatud piparkoogid. Pool sajandit tagasi oli veel kombeks, et noormees kinkis oma armsamale rohkete kaunistustega piparkoogisüdame, mille sisse oli küpsetatud peeglikilluke: kui vaatad peeglisse, siis näed keda, hoian oma südames. Veel 40 aastat tagasi olid laatade piparkoogiletid oma rikkalikkuses osa elavast rahvakultuurist. See traditsioon on säilinud tänapäevani, kuid suuremaks tavaks on saanud kaunistustega piparkookide valmistamine kodus.

Tänapäeva Ungaris küpsetatakse rikkalikult kaunistatud piparkooke ka lihavõteteks. Pulmade puhul tehakse sageli noorpaarile kingituseks piparkoogipuu, kus igal elemendil on sümboolne tähendus. Veel 20. sajandi keskpaiku on pulmadeks kingitud hiigelsuuri
kaunistatud piparkoogisüdamed

Piparkoogitegemine oli tuntud ka Tšehhis. Näiteks mainitakse Cesky Krumlovi linna ürikutes aastal 1617 kohalikku piparkoogimeistrit Jakub Prunnerit. Sealsest ajaloomuuseumist võib leida rohkelt barokseid mitmesuguste sümboolsete kujunditega puidust piparkoogivorme. Tuntuimad piparkoogikeskused Euroopas olid Lyon, Nürnberg, Pest, Praha, Pardubice, Pulsnitz, Ulm, Torun.

Eesti piparkoogi ajaloo kohta on vähe informatsiooni. Teema vajaks tõsisemat uurimist. Tõenäoliselt võisid esimesed piparkoogid rännata Eestisse hansalinnade kõrgajal 14-15 saj. Soomes ja Eestis jõuti piparkookide tegemiseni alles 19. saj. lõpus.
Piparkoogitegemine kodudes on Eestis levinud tänapäevalgi.

Tänapäeval konkureerivad traditsioonilise piparkoogi tootjad tuhandete tootjatega, kes müüvad piparkoogi nime all odavaid präänikuid, kus on minimaalselt vürtse ja mille väljanägeimne on kesine. Suurimad piparkoogitootjad maailmas on tänapäeval Saksamaa, Ida-Euroopa ja Põhjamaad. Saksa suurimas piparkoogitehases valmib iga päev kuus miljonit piparkooki.

Piparkoogiturule on trüginud ka hiiglaslik jaemüügikett IKEA, müües 2007 aasta lõpul üle 100 000 kokkupandava piparkoogimaja komplekti.